yhingust parand   loodus   uudised   kontakt  
 
 

Käsitöö
Tekstiil
Puutöö
Söögid ja joogid
Ehted
Ehitus
Käsitöölised
Folkloor
Rahvalaulud
Kohapärimus
Ajalugu
Elulaad
Metsandus
Põllumajandus
Kalandus
Jahindus

 

Elulaad

Karulas on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas; on üsna viljakas, kuid killustub reljeefi tõttu väiksemateks laikudeks. Põllumaa paikneb peamiselt laugematel künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60 %.

Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka sigu, lambaid ja kanu. Samuti tegeldi mesindusega. Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel omatarbeks. Olulisel kohal elatusallikana on olnud ka metsa ülestöötamine ja vedu.

Nõukogude perioodil toimunud muutused elulaadis olid Karulas suhteliselt väiksed, puudutades rohkem vaid Rebasemõisa ja Haabsaare küla. Kolhooside kõrvalt säilisid hajatalud, ning looma- ja põllupidamine ka oma majapidamises. Seega oli ka üleminek 90 ndate aastate algul kolhoosikorralt talupidamisele suhteliselt sujuv.

Aiakraami kasvatavad rahvuspargis ise 96% peredest. Samuti saadakse kartulid peaaegu alati oma majapidamisest. Isegi kohupiim saadakse ligi pooltes peredes, või neljandikus ning mesi viiendikus peredest oma majapidamisest. Hobutööd kasutatakse veel on kartuli harimisel (äestamine, muldamine, vagude ajamine), metsast puude toomisel, vähem heinategemisel (heina riisumine ja kojuvedu). Heinatöö käib tänapäeval tihti masinatega. Siiski on säilinud käsitsi heinateo oskused: käsitsi niitmine, rõugutamine. Levinud töövormiks on olnud ning on üsna sageli ka tänapäeval talgud (38% peredes).

Traditsiooniliselt on Karula ala olnud ka nõiakultuuri kandjaks. Vanemad inimesed mäletavad veel Kagu-Eesti suurimast nõiasuguvõsast Surit. Praegu on Kaika külas tuntud Kaika Laine- teadaolevalt ainuke eelmise külanõia poolt ametisse nimetatud ravitseja Eestis. Väiksemaid vigureid oskasid hiljuti teha veel paljud.

 



 

Koduleht valminud Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali toel