yhingust parand   loodus   uudised   kontakt  
 
 

Käsitöö
Tekstiil
Puutöö
Söögid ja joogid
Ehted
Ehitus
Käsitöölised
Folkloor
Rahvalaulud
Kohapärimus
Ajalugu
Elulaad
Metsandus
Põllumajandus
Kalandus
Jahindus

 

Söögid ja joogid:

Söögid ja joogid

Vanemal ajal sõltusid söögid ja söögiajad paljuski parajasti käsil olevatest töödest. Tavaliselt söödi kolm korda päevas. Ainult raskemate tööde ajal, nagu rüapandmine (rukkilõikus) ja heinategu, neli korda.
Pruukosti võeti enne tööleminekut hommikul kella 6-7 ajal. Söödi leiba, võid,
heeringat, hapupiima, sügiseti ka liha. Kella 10 paiku oli süümaig. Siis söödi jahu- või suurma vetelputru (tangusupp). Viimast keedeti talvel lihaga, suvel piimaga. Kui töötati kodu lähedal, tuldi süümaaigu koju, kui kaugemal, viis perenaine paaridega (kaelkookudega) toidulänikud tööpaika. Peale süümaaiga puhati natuke. Lõunat söödi kella 14-15 ajal. Siis olid laual kartulid ja soust või puder. Suvel keedeti vahel lõunaks ka piimasuppi. Lõuna viidi tööpaika nagu süümaaig.
Õdakut söödi siis, kui töölt koju tuldi. Õdagust oli jälle suurma vetel puder või jahu vetel puder, st tangusupp või jahukört. Õhtuks keedeti tavaliselt oa-, herne- või kapsasuppi. Suvel, kui liha ei olnud, keedeti neid ka piimaga. Laupäeviti küpsetati karaskit.
Suvel keedeti toitu piimaga ja söödi heeringat, liha suvel es saa näpu vahele. Talvel külmaga, kui tehti rasket metsatööd, kulus ka energiat rohkem. Siis valmistati sööki rasvaga või lihaga. Liha söödi ka muu toidu kõrvale. Loomi tapetigi lihaks sügisel ja talvel - mihklipäevaks veristati tavaliselt lammas, vanemal ajal ka sikk. Sigu tapeti jõuluks ja küünlapäevaks. Liha soolati tünnidesse. Soolaga säilitati ka rasva ja verd.
Nädalapäevade lõikes kindlat toiduvaheldust ei mäletata olevat, aga sügisel ja talvel tehti laupäeva õhtuks paksu kapsa, st suurmatega ning vahel ka lihaga keedetud hapukapsaid. Laupäeva õhtuks anti ka tükike liha, mis lõigati viiludeks ja anti lauale eraldi taldrikus. Veel oli kombeks keeta pühapäeva lõunaks rõõsa piimaga tatrikuputru (tatratangupurtu). Tatrikupudrul pandi silma sisse võid või searasva, hea perenaine ka koort. Koor muutis silma maitsvamaks, sest või oli kõvasti soolatud. Pühapäeva hommikul keedeti mõnes talus kohvi: selleks võeti tsigureid, rükki ja nisse.
Rehepeksu ja linatöötlemise ajal algas tööpäev kella kahe paiku öösel. Pruukosti võeti nn väikese valge ajal enne järgmisele tööle minekut. Rehepeksu ajal oli tugevamaks toiduks reheahjus küpsetatud lambaliha.
Talvel keedeti süüa köögis, kus olid pliidid või paamüüri. Suvel keedeti toitu kuan (kojas). Seal seisis kividel suur pada, milles kariloomadele süüa tehti. Inimestele keedeti väiksemate padadega, mis rippusid konksu otsas. Kojas oli igal toidukeetjal oma konks. Vanemates majades keedeti veel rehetares reheahju suu ees. Reheahjus küpsetati ainult leiba.
Söök pandi lauale suurte kaussidega, söömiseks kasutati väikesi kausse. Putru söödi ühisest, kuid suppe eraldi kaussidest. Taldrikuid oli vähe. Piim tõsteti kopaga (kulbiga) länikust savikruusidesse. Väikesed lapsed sõid püsti. Suurtes taludes sõi pererahvas teenijatest eraldi. Teenijate väitel oli pererahva puder olnud rasvasem ja rohkema piimaga keedetud kui teenijate oma. Aga tähtpäevadel võisid kõik süüa nii palju kui tahtsid. Siis tehti ikka paremat sööki. Jõuludeks tehti verivorsti, sülti, saia ja pirukaid ning liha. Jaanipäeval pidi kidlasti olema sõira ja muidugi õlut.
 

Ülevaade on koostatud Eesti Rahva Muuseumi materjalide põhjal

 

 

 

 

 

 

 

 



 

Koduleht valminud Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali toel