yhingust parand   loodus   uudised   kontakt  
 
 

Juhatus ja liikmed
Põhikiri
Dokumendid
Tegevused
Lastelaagrid
Talgud
Uuringud
KÜSK rahastatavad projektid
KÜSK projekti materjalid
Üritused
KÜSK projektide partnerid
Projektist kirjutatakse

 

Üritused:

Üritused

17. oktoobril käis bussitäis käsitööhuvilisi (43) KÜSK projekti raames külas Seto Käsitüü Kogo rahval. Käsitüü Kogo rahvas eesotsas Sirjega oli meile toreda päevakava kokku pannud. Kõigepealt käisime uudistamas Obinitsa koolimaja käsitööstuudioid: õmblus- ja rahvarõivavalmistamise töökoda ning kangastelje töötuba. Edasi käisime Seto Ateljee-Galeriis “Hal´as Kunn” kohtumas Evar Riitsaarega, kes tegeleb hõbesepise, käsitsi trükitud tapeetide, seinamaalingute jms.
Vaatamata vihmale ei jätnud kedagi külmaks Rikka Ivvani talu tõrvapõletusahi Küllätüvä külas.
OÜ Otsa Puutöökojas tutvustas Andres Ots oma töökoda ja tegemisi. Lõpuks käisime veel Piusa koobastes ning Piusa Savikojas ja Obinitsa Seto Muuseumitarõs.
Lõunalauas oli meil kohtumine Mikitamäe ja Värska valla esindajatega, kes rääkisid kuidas nende valdades koostöö toimub.
Reis oli tore ja häid mõtteid sai küllaga! Aitäh kõigile kes kaasa tulid ja kaasa mõtlesid.

Hauka Kunsti- ja Käsitööseltsi ning Ühingu Boose Naisseltsi reisimuljed

Võtta enda peale kokku ajada bussitäis ühesuguste huvide ja eesmärkidega inimesi ei ole kerge, aga usun, et rõõm näha päeva lõpus mõnusalt väsinud, aga rahulolevaid nägusid, kaalub üles organiseerimise raskused. Karula rahvas – te olete fantastilised! Aitäh meid kaasa kutsumast!
Olen rõõmus, et minu esimene tutvus Setomaaga oli just selline – reis korralikult ette valmistatud, kokkulepped ja kohtumised kokku lepitud. Selle eheda ja omapärase paigaga seotud legendid, saamislood ja ajalugu olid väga huvitavad ja vajalikud, et leida seoseid ja mõista Setomaa ilu ja eripära. Suurmõpudõr ja hämmätised olid väga maitsvad ja vestlusring valdade esindajatega asjalik. Neid kuulates tekkis mitmeid mõtteid, mida viia kaasa oma koduvalda.
Setomaa käsitöötegijatele on toeks turism ja läbi selle on käsitööesemete turustamine ja müük kergem. Setomaa Valdade Liit on huvitatud väikeettevõtluse arengust ja toetab oma inimeste teenimis- ja töötamisvõimaluste avardumist.
Meie MTÜ-de tegevus ei ole suunatud ärile ja käsitöötoodete müügile – meie suund on tuua inimesed koduseinte vahelt välja tegelema meelepärase hobiga ja suhtlema sarnaste huvidega inimestega, maandama päeva- ja elupingeid pärast pikka päevatööd või nädalavahetusel.
Kultuuripärandi säilitamine ja turismile toetuv tegevus nõuab pühendumist ja ajaloo ning traditsioonide tundmist – seega on see väga vastutusrikas ja aeganõudev tegevus. Põhitöö kõrvalt rahvusliku käsitööga tegeleda on keeruline ... Tean, et ka teie olete asunud koguma ja jäädvustama oma kodukandi käsitööd – jõudu teile selleks! Meie laadisime selle reisiga oma „akusid“ ja laiendasime oma silmaringi, aga teile oli see kindlasti väga vajalik õppereis oma suure projekti alustamiseks. Kuigi iga paikkonna käsitööalane tegevus ja võimalused on erinevad, ajame me siiski kõik üht väga ilusat asja!!!

Päikest teile sinna Karula kuplite vahele!

Hauka Kunsti- ja Käsitööseltsi ning Ühingu Boose Naisselts nimel ning edasist koostööd soovides
Malle Kera

 

Antslas, 21. oktoobril 2008

 

Saunast ja simmanist Ähijärvel 4-5 juuli 2009

Aituma, aituma
sannakütjale,
sausüüjäle,
vihahaudajalõ,
sälläsoedejalõ!
Kosjaq tulguq,
tõsõq minguq,
kolmandaq saiskuq koa takan!

Tütarlatsõ vihtlõja lugõ.

Laupäeval 4. juulil said suitsusaunahuvilised kokku rahvuspargi õuel. Räägiti kõigest mis otsapidi saunaga seotud - ühesõnaga kõigest, häbenemata. Vanadest saunakommetest vestis lugusid Kristi Salve Eesti Kirjandusmuuseumist, Kalle Eller jagas oma tõekspidamisi kerisekivide valikul, ja Krista Reva rääkis miks saun meie tervisele nii hea on.
Kristi Kalve ja Eerika Saaron olid ette valmistanud odralinnastest õlletegemise erinevad etapid ning kohapeal pandi õlu käima.
„Vanal kuul tehtud viha sees on üheksa rohtu, noorel kuul tehtud viha sisse saab seitse haigust” – kuna aeg oli sobiv ja sauna ilma vihata pole mõtet minna, said kõik soovijad endale ka saunaviha või paar valmis teha. Pille Tomson rääkis vihategemisest ning jagas oma kogemusi hea saunaviha kokku panemisel.
Karula, Boose ja Tsooru naisseltsid õpetasid nõelkudumist, seebi viltimist ning saunavaiba heegeldamist.
Tore päev sai teoks tänu toredatele inimestele – aitäh kõigile kes kohale tulid, oma käsitööd näha ja müüa tõid ning niisama kaasa aitasid!

Pühapäeva õhtul kui täiskuu siras taevas ja Ähijärvel oli mõnus udu, toimus iga-aastane simman. Ka vanajumal oli võtnud vaevaks vihmahoogudega pisut vahet pidada. Ansambel Kiritöö andis alustuseks toreda kontserdi, edasine pidu kogus hoogu lõkke ümber. Margus Põldsepp, Kadri Laube ja Marju Varblane võtsid üles vabadussõja laule ja muid toredaid laule, räägiti lugusid, sai tantsida ja kaasa laulda.
Kohal olid toredad inimesed ja kokku sai mõnus olemine.

Nädalavahetus Ähijärvel sai teoks tänu Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toele.

 

Piirkonna meenet otsimas 27.02.2010


Karula kihelkonna alal tegutsevad mitmed vallavalitsused (Karula, Antsla) ja asutused, mis muuhulgas jagavad meeneid külalistele ja kohalikele. Paraku kasutatakse enamasti reklaamfirmade toodetavaid esemeid, millele on lisatud kohalik sümboolika. Selline masstoodang ei kanna endas mingit omapära ega rõhuta piirkonna erilisust. Meene, mida kinkida külalisele ning kohalikule ja/või müüa turistile, võiks olla kohalikku päritolu ja kohalike meistrite tehtud. Aga mis see olema peaks?
Küsimusele koguneti vastust otsima 27. veebruaril Nakatu turismitallu. Kohal oli rahvast nii Karula kihelkonnast kui ka naaberkihelkondadest – Urvastest, Harglast ja Valgast. Tallinnast, Loovala nimelisest kunstide paabelist tulid appi mõttetalguid juhendama Monika Järg, Kaire Jakobson, Ahti Parijõgi ja Milja - Lapi Ülikoolist. Kõik osalejad said eelnevalt väikese kodutöö ning taustamaterjalid, et ennast kurssi viia piirkonna loodus- ja kultuuriväärtustega ning rahvapärimusega. Ka on Karula Hoiu Ühing kokku kogunud muuseumides ja eraisikute käes leiduva Karula kihelkonna vanema käsitöö kirjeldused ja pildid ning need välja andnud CD-na.
Mõttetalgute tulemusena pakuti välja kohalikest materjalidest – savi, puit, vilt, lõng, lina – meeneid, mida kohalikud meistrid teha saaksid. Eeltingimusteks oli, et neid meeneid saaks valmistada kohapeal ja et need iseloomustaksid piirkonna loodust ja kultuuri.
Koos leiti, et meil on, mida näidata ja mida saab ka meeneks vormida. Meil on ilusad seelikutriibud, mida ei pea ainult seelikus kasutama ning kenad kuplid, mida saab näiteks leivavormis jäljendada. Mett võib hoida ja kinkida mii tönnis, nagu varasematel aegadel. Ja meil on midagi täiesti unikaalset – Karula kihelkonnas asub Eesti ainus kaljujoonis!
Kõik ideed said paberile ning järgmise etapina valitakse neist välja kõige omanäolisemad, mille alusel koostatakse näidiste kataloog. Selle abil saaksid piirkonna vallavalitsused ja teised asutused endale meelepäraseid meeneid tellida. Näidiste valmimine ja kataloogi koostamine ootab veel uut rahastust. Kui kataloog valmib, on meenete ideed teostamiseks vabad. Kõik, kel huvi näidiste järgi meeneid valmistada, võivad seda teha.
Meene mõttetalgud toimusid MTÜ Karula Hoiu Ühingu eestvedamisel ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel.

Olivia Till ja Lilian Freiberg
 

 Kogu perega kooli - hariduselu seminar Lüllemäel 24. 04.2010
Laupäeval oli Lüllemäe kool rõõmsat ja töist saginat täis – kohal olid õpetajad, lapsevanemad ja loomulikult ka lapsed. Tuldi kokku, et üheskoos mõelda kuidas oma valla kooli veel paremaks muuta ja mida me ise selle heaks ära teha saame. Teemasid, mis pika päeva jooksul erinevates töörühmades läbi arutati, oli oma paarkümmend – alates koostööst, huviringidest ja kooli mainest kuni ehituseni välja. Mõeldi, et mis on see, mis õpetajat motiveerib maakoolis töötama ja mis last hästi õppima ning milline on kool, kuhu kõik tulla tahaksid. Ühes oldi aga kindlad, et Karula kaunis loodus motiveerib ja inspireerib kõiki ja ühised kooskäimised-mõtlemised saavad jätkuma.
Sel ajal kui täiskasvanud mõttetööd tegid, oli lastel koos tädi Viivega Valga Muuseumist ja Triinuga Lüllemäe raamatukogust käsil palju põnevaid tegevusi – joonistati, värviti, punuti paelu, loeti raamatuid ja mängiti ringmänge.
Oma lapsega koos koolis käia on väga tore! Aitäh kõigile lapsevanematele ja õpetajatele kes kohale tulid ja oma mõtetega selle päeva nii toredaks tegid.

Avatud Ruumi meetodist.
Päev oli üle ehitatud Avatud Ruumi meetodil. See meetod meenutab oma olemuselt muistseid kärajaid, kus ühises ringis leiti kiiresti lahendusi olulistele küsimustele. Keskseks põhimõtteks on vastutuse usaldamine osalejate kätte. Avatud Ruumi rakendajad tõdevad, et kõige olulisemaks tulemuseks on osalejate avanemine, umbusu ja omavahelise vimma kadumine ning muidugi head mõtted, millega edasi minna.

Kuidas Avatud Ruum meil Lüllemäel 24. aprillil toimus?

Päeva peaküsimuseks oli: "Millist kooli me tahame oma laste ja koduvalla jaoks? Millist koostööd ja panust me oleme valmis andma oma unistuste elluviimiseks?"
Kõigepealt kuulutas meie koolitaja Martin Tiidelepp välja reeglid: iga osaleja võib kirjutada talle olulise alaprobleemi või küsimuse paberile, mis riputatakse seinale. Koolitaja abiga valmistati kohapeal ürituse kava, mis koosnes konkreetsetest osaleja poolt tõstetatud arutelu teemadest. Teemade püstitajad olid ühtlasi ka arutelude läbiviijad, sest inimene, kes teema välja käib, tunneb vastutust, ning inimesed, kes ühinevad, hoolivad. Vabatahtlikkus on avatud ruumis osalemise üks eeltingimusi, mis tähendab, et kõik said valida, missugust teemat nad arutada tahavad. Igast arutelust valmis ka väike kokkuvõte.


Märksõnad, mis 24.aprilli koolitusel osalejad välja käisid ning millest vormusid kohapeal aruteludeks töörühmad:


• Lüllemäele parimad õpetajad Eestis
• Rõõm igas päevas
• Kauneim maakool
• Oma nägu (süvaõpe)
• Huviringid
• Alternatiivkool tavakooli kõrvale – suusatajate klassid
• Identiteedi hoidja
• Kool kui kohalik keskus
• Ökotoit, eluviis, teadlikkus – õpetajad, lapsevanemad, lapsed osalemas ja õppimas hoolivat elu meie planeedil
• Kool ei ole ainult tund
• Miks viivad lapsevanemad omalapsed siit koolist ära? Milles probleem, kuidas lahendame?
• Õnnelik koolipäev
• Mida vajab laps koolis (elus)?
• Lapsed koolis õnnetud – ennesehinnang – Uuringu kohaselt kaob lapse enesehinnangust suur osa põhikooli lõpuks – mida saame me ise selle ära hoidmiseks teha?
• Soojus
• Piisavalt toetust ja armastus
• Kool ja kodu
• Lastevanemate huvi ja aktiivsus
• Hooned, rajatised – õpikeskkond
• Motivatsioon – kuidas seda hoida? Kuiv teooria vs loov lähenemine
• Vana hea uues kuues
• Iidsed tarkused, isetegemine
• Loominguline ja looduslik (sh metsik)kool ja ruum
• Õuesõpe
• Ettevõtlikuse õpe
• Koostöö
• Laste arendamine läbi töö
• Ühisüritused
• Hea õpetaja tahab siia kooli jääda
• Elulised praktikad: meeskonnatöö, konfliktide lahendamine, käitumine kriisisituatsioonides
• Omavalitsusülene kool
• Iga õpilane on indiviid
• Lapsi rohkem kui kool jõuab vastu võtta.
• Avatus

 


Töögruppide arutelud vastavalt eeltoodud teemadele:

1. Hooned rajatised õppekeskkond – teemat vedas Henno Peegel

Hoonete soojapidavus (vald+kool)
Küttesüsteemid (vald+kool)
Veetrassid (vald+kool)
Spordirajatised
Õues istumise võimaluse loomine (lapsevanemad, tööõpetuse tund)
Sisustus lasteaedades n. toolid lauad
Kasvuhoone korda teha. Katusealune ehitada sinna– õuesõppe koht

Koolituse peaküsimus – mida me saame ise kohe ära teha – võtame ette ja loome õues istumise võimaluse staadioni juurde.


2. Kool keskusena ja identiteedi kandjana - Mats Meriste
Koostöö erinevate organisatsioonidega – kultuurimaja, spordiklubi, tervisekeskus
Edastada pidevalt informatsiooni kooli tegemiste kohta
Korraldada üritusi, mis suunatud koolist välja poole – pildinäitus, näidend, valla päevale pakkuda mingi tegevus kooli poolt.

3. Koostöö ja ühisüritused – Lilian Freiberg ja Olivia Till
Kooliga seotud osapoolte kooskäimised
Koostööparnerid: RMK, Karula Rahvuspark, MTÜd, vallaasutused. (töövarjupäev)

Kõik lähtub lapsevanemast. Lapsevanemad omavahel suhtlema. Lapsevanemaid kaasata õppetöösse ja huvitegevustesse. Järelevalve – lapsevanema huvi; hoolekogu lastevanemate esindaja
E-kool – anda lastevanematele ülevaadet ühelt poolt ja teisalt võiks olla ka lapsevanemalt koolile tagasiside.

Õpilasomavalitsus – mida lapsed soovivad – otsustamine +vastutus. Teha ümarlaud, mis suunatud õpilastele.

Suhtlemisoskuste treenimine – lähedasteks suheteks oskused

4. Huviringid – Olivia Till
Koostöö – õpilased, kultuurimaja, Rahvaõpistu, spordiklubi, hoiuühing, maavillane, kohalikud aktiivsed inimesed.

Mida lapsed tahavad – pilliõpe, judo, laskmine, näitering, laulukoor, matka / geograafia ring, käsitööring, fotoring

Koostöös kultuurimajaga teha ümarlaud

5. MOTIVATSIOON. KUIDAS SEDA HOIDA? IGA ÕPILANE ON INDIVIID – Hele Pormeister

-Mitte hindamine (Tekitas vastakaid arvamusi)
-Kõiki tunde ei pea läbi viima klassis laua taga istudes
-Õues õppimine. Õppimine läbi mängu.
-Üleminek lasteaiast kooli pehmem ja sujuvam
-Lapsed jagunevad nagu täiskasvanudki: (visuaalid, ...) st
-ühed kirjutavad läbi
-teistele meeldib kompida
-kolmandad õpivad paremini juttu kuulates
-neljandatel kinnistuvad teadmised läbi mängides
-Matemaatikat saab õppida ka porgandipeendras
-Õppimiskiirus ja lähenemine on õpilastel erinevad.
Ühtedele jäävad ühed asjad väga ruttu meelde, teistes asjades vajavad rohkem aega.
Mõnel teisel on jälle vastupidi.
Ühed õpivad enne A, B ja siis C;
Teised C, A ja siis B-d.
-Mitte sildistamine kui negatiivse kujundi (enesehinnangu) loomine
-Pole olemas halbu õpilasi. Küsimus on lähenemises. Õpetaja loov lähenemine. Samas, taset peab hoidma.
-Loomingu kohene hindamine pärsib loovust.
-Arvestamine individuaalse psüühikaga (nt esinemishirm).

6. ELULISED PRAKTIKAD:
-MEESKONNATÖÖ ÕPETUS
-KONFLIKTIDE LAHENDAMINE
-KÄITUMINE KRIISISITUATSIONIDES – Hele Pormeister

-Koostöö, selle positiivsed aspektid ja kitsaskohad. Läbi mängu.
-Konflikte saab lahendada mitmeti. Ennetab vägivalda.
-Külaskäigud depoosse. Katsumine käega. Võistlusmängud (nt voolikuga jooksmine).
Vanemate kaasamine.
-"Otsi Otti". Metsas äraeksimine korral oskuslik käitumine.
-"Miks ei tohi kulu põletada?" Tikkudega mängimise ohud, tagamaad, käitumine olukorras.
-Mida teha, kui kaaslasel juhtub midagi? (Terviserike, kukub läbi jää jne).
-Meeskonnatöö: anda lasterühmale konkreetne olukord lahendamiseks.
-Looduse õpetamine looduses. Ravimtaimed, (mets)loomad - kas on nii ohtlikud, kui neid peetakse?
Ohtlikud ja mürgised taimed.

7. ETTEVÕTLIKKUSE ÕPETUS – Hele Pormeister

-Tööharjumuse kasvatus maast madalast
-Ettevõtlus, kui elu loomulik osa
-Ettevõtlikkus ei teki üleöö vaid läbi esmataseme õppe, läbi pere
-Kui piirkonnas on ettevõtlikke inimesi, läheb piirkonnal hästi
-Teoreetilisest majandusõpetusest üksi ei piisa
-Algatusvõime edendamine
-Julgus. Vaprus. Eduelamus.
-"Mina võin midagi ära teha, mitte keegi "suur" kuskil eemal".
-Läbi mängu sujuv igapäevaelu tutvustus.
-

 

 21. mai ümarlaud Karula valla huvihariduse teemal

Toimumiskoht: Lüllemäe Põhikool
Ümarlaual osales 20 inimest.

Eesmärgiks oli kuulata, mis plaanid on Karula valla kultuuri- ja spordiasutustel ning Lüllemäe põhikoolil uueks hooajaks. Mõelda üheskoos kuidas me saame ise kaasa aidata, et laste huviharidust meie vallas paremini korraldada.

Ülevaade hetke olukorrast.
Koolis 42 last.
Sportimisvõimalused:
Laskmine
Suusatamine
Kergejõustik
Pallimängud
Rattasport

Kultuurimajas:
Hip-hop
Kunstiring
Lauluring
Muusikaring
Septembris toimub kultuurimajas avatud uste päev

Raamatukogus:
Raamaturing

Koolis:
Rahvatants
Näitering

Mõtteid ümarlaualt:

*Koolis võiks olla kindlasti laulukoor, muusikaring - kokku 6 ringi.
*Filmiklubi
*Aineteemalised ringid: Kirjandus, näitering, sport, koorilaul, muusika
*Korraldada nn. workshope, et pakkuda välja erinevaid võimalusi huvihariduse mitmekesistamiseks
* Matkaring koostöös kohalike matkahuvilistega.

Kokkuvõte
*2 korda nädalas leida lisa bussiringi võimalus, et lapsed saaksid osaleda ringides
*Umbes kord kuus teha teemapäev, et selgitada välja millistest huviringidest lapsed on huvitatud.


PILTE 11.septembril TOIMUNUD TALGUTEST LÜLLEMÄE KOOLI JUURES

 

Vestlusring valdade esindajatega



 

Koduleht valminud Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali toel