yhingust parand   loodus   uudised   kontakt  
 
 

Juhatus ja liikmed
Põhikiri
Dokumendid
Tegevused
Lastelaagrid
Talgud
Uuringud
KÜSK rahastatavad projektid
KÜSK projekti materjalid
Üritused
KÜSK projektide partnerid
Projektist kirjutatakse

 

KÜSK projekti materjalid:

KÜSK projekti materjalid

 MTÜ Karula Hoiu Ühingu KÜSK 3 projekt 2011-2012 " MEIE KARULA" materjalid:

 Ekspertgrupi teemakaardistused avakoosolekul.
20.oktoober 2011

„Meie Karula“ projekt kui EKSPERIMENT- katse näha Karula Rahvusparki kui tervikut - koos kohaliku elanikuga . Oluline on saada aru vastastikku üksteise püüdlustest ja eesmärkidest - mis kedagi huvitab, mis kellelegi muret teeb.

TEEMADE JAOTUS:

1. Kommunikatsioon ja suhtlus

- Info RMK ja KA ei liigu hästi, üks ei tea, mis teine teeb.
- Luua vastastikku linkiv, teavitav, suunav veebilehtede süsteem
- KA haldusalas Karula rahvuspargi koduleht-vajab täitmist
- Kohalikul tasandil info ei liigu
- Kogukond ootab ametkondadelt eelnevat informatsiooni plaanitavate tegevuste kohta
- Kes, kus ja mida teeb?
- Jagatud haldusalad RP-s on toonud kaasa hoolimatuse ja käegalöömise. Hoolimatus kasvatab hoolimatust

 

 


2. Puudub süsteemne tegevuskava iga konkreetse RP-i kohta

- Puudub tervikut nägev võtmefiguur
- Järjest kaugenevad ametnikud ei tunne kohalikke olusid
- Palju on küsimusi, mis eksisteerivad eri ametkondade piirimail
- Luua koostöökogu ja töökindlad infokanalid
- Ametnike jagatud vastutus on viinud otsustamatuseni
- Rohkem vastutust kohapeale
- Karulas puudub kultuuripärandi spetsialist- kelle mure see on?
- Mis kujul süsteemne tegevus koordineerida?
- Kaitsekorraldaja?
- Kohalik elanik tunneb ennast ametkondade ees ebavõrdses seisus olevat

 


3. Koostöö kogukonnaga

- Kes üldse moodustavad kogukonna?
- Vajalik, samas kogukonda võiks esindada eestkõneleja-oleks lihtsam ja vähem koormav.
- Rohkem kasutada ära kohalikku potentsiaali-teadmisi kohapealsest elust ja loodusest
- Hajutada inimeste ebakindlus ,enne reformi RP-s kõik justkui toimis, nüüd vastutus killustatud
- Vaja oleks reformidest ja segasest haldustest tingitud kohalike apaatiat RP-i suhtes lõhkuda- kuidas tuua apaatsem osa kogukonnast RP-le lähemale


4. RP- kes, mis ja kelle jaoks?

- J ahipidamine rahvuspargis- kas see ei võiks olla kild pärandkultuurist?
- Kohalik elanik ei soovi rohkem vaatetorne ja telkimisalasid oma elamiste lähedusse-nemad ju ikkagi elavad selles keskonnas igapäevaselt!
- RP-i aladel talupidamise ja ehitustegevuse toimimine- kas see on võimalik
- Sihtkaitsevöönd- kuidas kohalik elanik sellega suhestub
- Omavalitsustele laekuv sümboolne Maamaks

 

 

 

 KÜSK2 projekti (aprill 2010 - märts 2011)
"Lastevanemate aktiviseerimine ja haridusliku koostöövõrgustiku kujundamine Karulas" materjali:

Projekti raames valmis filmiklipp Lüllemäe põhikoolist

 

24. aprilli ümarlaud Karula valla hariduselu teemal

 

Pilte saad vaadata siit

Toimumiskoht: Lüllemäe Põhikool
Aeg: 24.04.2010
Ümarlaual osales 30 inimest.

 

Eesmärgiks oli üheskoos mõelda millises suunas me Karula valla hariduselus sammud seadma peaks.
Püüti leida vastuseid küsimustele:
• Millist kooli me tahame oma laste ja koduvalla jaoks?
• Millist koostööd ja panust me oleme valmis andma oma unistuste elluviimiseks?
Ühist arutelu avatud ruumi meetodil oli palutud läbi viima professionaalne koolitaja Martin Tiidelepp.

Ülevaade päevast
Kogu perega kooli.Laupäeval oli Lüllemäe kool rõõmsat ja töist saginat täis – kohal olid õpetajad, lapsevanemad ja loomulikult ka lapsed. Tuldi kokku, et üheskoos mõelda kuidas oma valla kooli veel paremaks muuta ja mida me ise selle heaks ära teha saame. Teemasid, mis pika päeva jooksul erinevates töörühmades läbi arutati, oli oma paarkümmend – alates koostööst, huviringidest ja kooli mainest kuni ehituseni välja. Mõeldi, et mis on see, mis õpetajat motiveerib maakoolis töötama ja mis last hästi õppima ning milline on kool, kuhu kõik tulla tahaksid. Ühes oldi aga kindlad, et Karula kaunis loodus motiveerib ja inspireerib kõiki ja ühised kooskäimised-mõtlemised saavad jätkuma.
Sel ajal kui täiskasvanud mõttetööd tegid, oli lastel koos tädi Viivega Valga Muuseumist ja Triinuga Lüllemäe raamatukogust käsil palju põnevaid tegevusi – joonistati, värviti, punuti paelu, loeti raamatuid ja mängiti ringmänge.
Oma lapsega koos koolis käia on väga tore! Aitäh kõigile lapsevanematele ja õpetajatele kes kohale tulid ja oma mõtetega selle päeva nii toredaks tegid.

Avatud Ruumi meetodist.
Päev oli üle ehitatud Avatud Ruumi meetodil. See meetod meenutab oma olemuselt muistseid kärajaid, kus ühises ringis leiti kiiresti lahendusi olulistele küsimustele. Keskseks põhimõtteks on vastutuse usaldamine osalejate kätte. Avatud Ruumi rakendajad tõdevad, et kõige olulisemaks tulemuseks on osalejate avanemine, umbusu ja omavahelise vimma kadumine ning muidugi head mõtted, millega edasi minna.

Kuidas Avatud Ruum meil Lüllemäel 24. aprillil toimus?

Päeva peaküsimuseks oli: "Millist kooli me tahame oma laste ja koduvalla jaoks? Millist koostööd ja panust me oleme valmis andma oma unistuste elluviimiseks?"
Kõigepealt kuulutas meie koolitaja Martin Tiidelepp välja reeglid: iga osaleja võib kirjutada talle olulise alaprobleemi või küsimuse paberile, mis riputatakse seinale. Koolitaja abiga valmistati kohapeal ürituse kava, mis koosnes konkreetsetest osaleja poolt tõstetatud arutelu teemadest. Teemade püstitajad olid ühtlasi ka arutelude läbiviijad, sest inimene, kes teema välja käib, tunneb vastutust, ning inimesed, kes ühinevad, hoolivad. Vabatahtlikkus on avatud ruumis osalemise üks eeltingimusi, mis tähendab, et kõik said valida, missugust teemat nad arutada tahavad. Igast arutelust valmis ka väike kokkuvõte.


Märksõnad, mis 24.aprilli koolitusel osalejad välja käisid ning millest vormusid kohapeal aruteludeks töörühmad:


• Lüllemäele parimad õpetajad Eestis
• Rõõm igas päevas
• Kauneim maakool
• Oma nägu (süvaõpe)
• Huviringid
• Alternatiivkool tavakooli kõrvale – suusatajate klassid
• Identiteedi hoidja
• Kool kui kohalik keskus
• Ökotoit, eluviis, teadlikkus – õpetajad, lapsevanemad, lapsed osalemas ja õppimas hoolivat elu meie planeedil
• Kool ei ole ainult tund
• Miks viivad lapsevanemad omalapsed siit koolist ära? Milles probleem, kuidas lahendame?
• Õnnelik koolipäev
• Mida vajab laps koolis (elus)?
• Lapsed koolis õnnetud – ennesehinnang – Uuringu kohaselt kaob lapse enesehinnangust suur osa põhikooli lõpuks – mida saame me ise selle ära hoidmiseks teha?
• Soojus
• Piisavalt toetust ja armastus
• Kool ja kodu
• Lastevanemate huvi ja aktiivsus
• Hooned, rajatised – õpikeskkond
• Motivatsioon – kuidas seda hoida? Kuiv teooria vs loov lähenemine
• Vana hea uues kuues
• Iidsed tarkused, isetegemine
• Loominguline ja looduslik (sh metsik)kool ja ruum
• Õuesõpe
• Ettevõtlikuse õpe
• Koostöö
• Laste arendamine läbi töö
• Ühisüritused
• Hea õpetaja tahab siia kooli jääda
• Elulised praktikad: meeskonnatöö, konfliktide lahendamine, käitumine kriisisituatsioonides
• Omavalitsusülene kool
• Iga õpilane on indiviid
• Lapsi rohkem kui kool jõuab vastu võtta.
• Avatus

 


Töögruppide arutelud vastavalt eeltoodud teemadele:

1. Hooned rajatised õppekeskkond – teemat vedas Henno Peegel

Hoonete soojapidavus (vald+kool)
Küttesüsteemid (vald+kool)
Veetrassid (vald+kool)
Spordirajatised
Õues istumise võimaluse loomine (lapsevanemad, tööõpetuse tund)
Sisustus lasteaedades n. toolid lauad
Kasvuhoone korda teha. Katusealune ehitada sinna– õuesõppe koht

Koolituse peaküsimus – mida me saame ise kohe ära teha – võtame ette ja loome õues istumise võimaluse staadioni juurde.


2. Kool keskusena ja identiteedi kandjana - Mats Meriste
Koostöö erinevate organisatsioonidega – kultuurimaja, spordiklubi, tervisekeskus
Edastada pidevalt informatsiooni kooli tegemiste kohta
Korraldada üritusi, mis suunatud koolist välja poole – pildinäitus, näidend, valla päevale pakkuda mingi tegevus kooli poolt.

3. Koostöö ja ühisüritused – Lilian Freiberg ja Olivia Till
Kooliga seotud osapoolte kooskäimised
Koostööparnerid: RMK, Karula Rahvuspark, MTÜd, vallaasutused. (töövarjupäev)

Kõik lähtub lapsevanemast. Lapsevanemad omavahel suhtlema. Lapsevanemaid kaasata õppetöösse ja huvitegevustesse. Järelevalve – lapsevanema huvi; hoolekogu lastevanemate esindaja
E-kool – anda lastevanematele ülevaadet ühelt poolt ja teisalt võiks olla ka lapsevanemalt koolile tagasiside.

Õpilasomavalitsus – mida lapsed soovivad – otsustamine +vastutus. Teha ümarlaud, mis suunatud õpilastele.

Suhtlemisoskuste treenimine – lähedasteks suheteks oskused

4. Huviringid – Olivia Till
Koostöö – õpilased, kultuurimaja, Rahvaõpistu, spordiklubi, hoiuühing, maavillane, kohalikud aktiivsed inimesed.

Mida lapsed tahavad – pilliõpe, judo, laskmine, näitering, laulukoor, matka / geograafia ring, käsitööring, fotoring

Koostöös kultuurimajaga teha ümarlaud

5. MOTIVATSIOON. KUIDAS SEDA HOIDA? IGA ÕPILANE ON INDIVIID – Hele Pormeister

-Mitte hindamine (Tekitas vastakaid arvamusi)
-Kõiki tunde ei pea läbi viima klassis laua taga istudes
-Õues õppimine. Õppimine läbi mängu.
-Üleminek lasteaiast kooli pehmem ja sujuvam
-Lapsed jagunevad nagu täiskasvanudki: (visuaalid, ...) st
-ühed kirjutavad läbi
-teistele meeldib kompida
-kolmandad õpivad paremini juttu kuulates
-neljandatel kinnistuvad teadmised läbi mängides
-Matemaatikat saab õppida ka porgandipeendras
-Õppimiskiirus ja lähenemine on õpilastel erinevad.
Ühtedele jäävad ühed asjad väga ruttu meelde, teistes asjades vajavad rohkem aega.
Mõnel teisel on jälle vastupidi.
Ühed õpivad enne A, B ja siis C;
Teised C, A ja siis B-d.
-Mitte sildistamine kui negatiivse kujundi (enesehinnangu) loomine
-Pole olemas halbu õpilasi. Küsimus on lähenemises. Õpetaja loov lähenemine. Samas, taset peab hoidma.
-Loomingu kohene hindamine pärsib loovust.
-Arvestamine individuaalse psüühikaga (nt esinemishirm).

6. ELULISED PRAKTIKAD:
-MEESKONNATÖÖ ÕPETUS
-KONFLIKTIDE LAHENDAMINE
-KÄITUMINE KRIISISITUATSIONIDES – Hele Pormeister

-Koostöö, selle positiivsed aspektid ja kitsaskohad. Läbi mängu.
-Konflikte saab lahendada mitmeti. Ennetab vägivalda.
-Külaskäigud depoosse. Katsumine käega. Võistlusmängud (nt voolikuga jooksmine).
Vanemate kaasamine.
-"Otsi Otti". Metsas äraeksimine korral oskuslik käitumine.
-"Miks ei tohi kulu põletada?" Tikkudega mängimise ohud, tagamaad, käitumine olukorras.
-Mida teha, kui kaaslasel juhtub midagi? (Terviserike, kukub läbi jää jne).
-Meeskonnatöö: anda lasterühmale konkreetne olukord lahendamiseks.
-Looduse õpetamine looduses. Ravimtaimed, (mets)loomad - kas on nii ohtlikud, kui neid peetakse?
Ohtlikud ja mürgised taimed.

7. ETTEVÕTLIKKUSE ÕPETUS – Hele Pormeister

-Tööharjumuse kasvatus maast madalast
-Ettevõtlus, kui elu loomulik osa
-Ettevõtlikkus ei teki üleöö vaid läbi esmataseme õppe, läbi pere
-Kui piirkonnas on ettevõtlikke inimesi, läheb piirkonnal hästi
-Teoreetilisest majandusõpetusest üksi ei piisa
-Algatusvõime edendamine
-Julgus. Vaprus. Eduelamus.
-"Mina võin midagi ära teha, mitte keegi "suur" kuskil eemal".
-Läbi mängu sujuv igapäevaelu tutvustus.
-
 

 

 01.05.10 Talgud Toimusid talgud Karula valla Kaagjärve lasteaiarühma juures. Vaata pilte.
 

21. mai ümarlaud Karula valla huvihariduse teemal

Toimumiskoht: Lüllemäe Põhikool
Ümarlaual osales 20 inimest.

Eesmärgiks oli kuulata, mis plaanid on Karula valla kultuuri- ja spordiasutustel ning Lüllemäe põhikoolil uueks hooajaks. Mõelda üheskoos kuidas me saame ise kaasa aidata, et laste huviharidust meie vallas paremini korraldada.

Ülevaade hetke olukorrast.
Koolis 42 last.
Sportimisvõimalused:
Laskmine
Suusatamine
Kergejõustik
Pallimängud
Rattasport

Kultuurimajas:
Hip-hop
Kunstiring
Lauluring
Muusikaring
Septembris toimub kultuurimajas avatud uste päev

Raamatukogus:
Raamaturing

Koolis:
Rahvatants
Näitering

Mõtteid ümarlaualt:

*Koolis võiks olla kindlasti laulukoor, muusikaring - kokku 6 ringi.
*Filmiklubi
*Aineteemalised ringid: Kirjandus, näitering, sport, koorilaul, muusika
*Korraldada nn. workshope, et pakkuda välja erinevaid võimalusi huvihariduse mitmekesistamiseks
* Matkaring koostöös kohalike matkahuvilistega.

Kokkuvõte
*2 korda nädalas leida lisa bussiringi võimalus, et lapsed saaksid osaleda ringides
*Umbes kord kuus teha teemapäev, et selgitada välja millistest huviringidest lapsed on huvitatud.

 11.09.10 Talgud Toimusid talgud Lüllemäe kooli juures lastevanemate, laste ja õpetajate osavõtul. Vaata pilte.

 25.10.2010  Ümarlaua teemaks oli õpikeskkonna kujundamine ja parendamine koostöös lastevanematega. Teema tõstatati üles esimesel seminaril, kus arutati, millist kooli me tahame oma laste ja koduvalla jaoks ning millist koostööd ja panust me oleme valmis andma oma unistuste elluviimiseks.
Lisaks ühisele arutelule teemal „Pane ise käsi külge“, tutvustas Heli Tuksam Tartu Kunstikoolist erinevaid tehnikaid, kuidas lihtsasti anda uut ilmet ruumile. Ümarlaual osales õpetajaid ja lapsevanemaid. Ümarlaua raames anti uus välimus esimese klassi ruumile.

06.11.2011 Toimus ümarlaud, mille teemaks oli kuidas Gordoni metoodika abil ennetada probleemide tekkimist, aidata kaasa laste õpirõõmu säilimisele ja koostööle kooli ja pere vahel. Teemat vedas Reet Trasanov. Koolitus toimus aktiivõppe vormis: praktilise harjutamise, kogemuse analüüsi abil. Samal ajal toimus lastele Lüllemäe Põhikooli tööõpetuse õpetaja Meelise juhendamisel tuulekellade meisterdamine.

28.11.2010 arutati üheskoos kas ja kuidas siduda kohalikku loodus-ja kultuuripärandit koolis õpetatavate ainetega (loodus, eesti keel, ajalugu, käsitöö, muusika jne) Millised on võimalused koolile eripära leidmisel.
Teemat aitas selgitada Ene Lukka, kes on Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuht Tallinnas. Samal ajal toimus lastele väike kandle ring.
 

28.01.2011 ümarlaual käsitleti järgmisi teemasid: Lapse seksuaalne areng, lapsevanema roll lapse seksuaalses arengus, meedia ja pornograafia mõjud,
HIV ja AIDSi olukord Eestis, HIV levikuteed ja ohud lastele, kuidas kõnelda lastega seksuaalsusest, mida mis vanuses lastele rääkida? Teemat aitas arendada Inge Pruks Terve Eesti SA.

 

 

Rosma kooli esimesel külaskäigul 09.02.2011 pidas lastepsühhiaater Anne Daniel Karlsen loengu teemal "Keeruline laps. Meie roll lapsevanemana, meie roll ühiskonnakaaslasena" . Lisaks tutvuti Rosma lasteaia ja kooliga ning õpetajate ja lastevanematega. Reis Rosma (kus toimib ka vanemate regulaarne kooskäimine) aitas näha oma siinse piirkonna koostööd kõrvaltvaataja pilgu läbi.
 

Rosma kooli teisel külaskäigul 02.03.2011 olid lektoriteks nii Eesti kui Euroopa (Soome, Norra, Saksamaa) kogemustega arst Ülle Pechter ja psühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Mõlemate puhul oli peateemaks lapsevanema toetamine igapäevaelus ja suhtlemisel lapsega. Osalejad said küsida mis neil parajasti mureks. Läbi diskussiooni saadi oluliselt kindlustunnet, võtmaks ise vastutust oma lapse käekäigu eest.
Väljavõte interneti artiklist - Ülle Pechter tegeleb patsientide tasakaalu sättimisega. Lisaks tavameditsiinile on ta õppinud antroposoofilist meditsiini ja homöopaatiat. Ehk äraseletatult: vaatleb inimese keha, vaimu ja hinge kui tervikut. Terve organism hoiab end ise tasakaalus. Kui tasakaal kaob, on platsis haigus.
Emad küsivad tohtrilt sageli nõu: mida teha, laps põeb tihti, sest lasteaias on palju viirusi. "Aga on lapsi, kes püsivad terved isegi haiguskoldes," ütleb arst ja seletab: "Mitte viirus ei tee haigeks, vaid ebaturvaline keskkond, mis lapse tasakaalu häirib. Kui ema on last lasteaeda viies pinges ja ärev, tajub mudilane, et miski pole korras. Kui ema rahuneb, rahuneb ka laps."
Tasakaal tuleb turvalisest lapsepõlvest, kinnitab Ülle Pechter. Kui seda pole aga olnud? Antroposoofilisel meditsiinil on varuks häid abimehi. Näiteks biograafiateraapia, kus patsient räägib oma lapsepõlvekodust või elukriisidest. Nende mõistmisega teeb haige esimese sammu andestamise ja tasakaalu, seega tervise poole.
"Ega see niisama lihtne olegi," teab tohter. "Viilma raamatud võib kokku võtta ka ühte sõnasse - andestamine. Kuid sellest on vähe, kui mööda tänavat käies korrata: ma andestan, andestan... See tunne peab täitma sind üleni."

"Et lapsi kasvatada, peab kõigepealt kasvatama iseennast," usub naine. Mis suunas just, selle määrab igaüks ise, näiteks võib võtta sihiks täiskasvanuks saamise.
"Täiskasvanu tasandilt võiks noor ema üle vaadata ka suhted oma ema ja ämmaga. Aga mitte vanainimest muutes - et tänapäeval käivad asjad teisiti -, vaid leebe mõistmisega, eelkõige ennast kasvatades.
Kui oskad suhelda ka kõige keerukama vanaemaga nii, et ta tuleb naeratades su last hoidma, tõuseb sellest tulu taevani. Isegi kui ta paigutab su köögis asju ümber, suhtud sina sellesse täiskasvanuliku rahuga. Kuid võid ka teismelise moel vihastada ja kõik suhted segi paisata."

07.03.2011 Ümarlaua teemaks oli kooli arengukava koostamine kooli, omavalitsuse, lastevanemate ja ühingute koostöös ning koolile omanäolisuse loomine. Osalejad said välja öelda veelkord oma mõtteid ja tundeid, et see viiks kokkuvõttes meid parema ja tegusama arengukava valmimiseni. Teemat "Kogukonna võimaluste baasil kooli arendamine" aitas vedada Meelika Hainsoo. Sõnastati põhiväärtused ja eesmärgid kontseptsioon tarvis ehk nägemus kuhu tahame kooliga jõuda.

18.03.2011 Toimus lastele, lastevanematele ja õpetajatele mõeldud pillituba. Pillimeister Marat Kahre tutvustas kõikvõimalikke helisid, mida kõlapillidega saab tekitada. Lisaks said kõik omatehtud pille proovida ja üheskoos mõeldi nende võimaluste üle, mida me ise saame teha, et muusikaklassi inspireerivamaks luua.

 30.märtsil 2011 oli Karula Rahvuspargi Ähijärve külastuskeskuses loodushariduse ümarlaud,

mis toetas Lüllemäe kooli arengukava ettevalmistamist. Lüllemäe Põhikooli õpetajad, lapsevanemad ja Keskkonnaameti töötajad otsisid koos uusi meetodeid loodushariduse edendamiseks Lüllemäe põhikoolis. Arutelu juhtis KÜSKi projekti koordinaator Lilian Freiberg. Eesti koolide uus õppekava annab senisest rohkem võimalusi õuesõppeks. Klassiruumi mõiste on tänapäeval laienenud, hõlmates näiteks kooliümbrust ja kodupaiga loodust. Valmiv Lüllemäe kooli arengukava püüab seda põhimõtet järgida.
Erinevaid võimalusi loodushariduses ja õuesõppes tutvustas Anneli Ehlvest Sihtasutusest Tartu Keskkonnahariduse Keskuses. (www.teec.ee, www.keskkonnaharidus.ee)
Tartu Keskkonnahariduse Keskus pakub 36 erinevat programmi, mis jäävad ajaliselt tavaliselt paari tunni piiresse. Igal juhul peetakse silmas, et soovijad saaks koolipäeva jooksul kohale sõita, programmi läbida ja tagasi kooli jõuda. Osa programme on küll kohaspetsiifilised, aga neid saab läbi viia ka sarnases keskkonnas nt lammimetsa programmiks sobivad erinevad lammimetsad. Olemas on spetsiaalsed talveprogrammid ja retked pimedal ajal. Kõikide õppereiside puhul on võimalik olukorda ümber mängida, kui ilmaolud on ebasobivad.
Keskkonnahariduse Keskus tuleb soovi korral ka kooli kohale, paljud programmi läbiviimiseks vajalikud materjalid on portatiivsed. Koha peal püütakse tunnid seada nii, et võimalikult paljud klassid ja erinevad vanuserühmad saaks programmidest osa ja väljasõit oleks optimaalselt ära kasutatud. Muidugi nõuab selline korraldus õpetajatepoolset lisapingutust, tugevat organiseerimisvõimet ja –tahet, valmisolekut ootamatusteks. Vajalik on hea ja läbimõeldud koostöö eri ainete õpetajate vahel, et õuesõppe aktiivsed meetodid aitaks kinnistada mitmeid erinevaid ainevaldkondi.
Ainete lõimumine oligi Ähijärve ümarlaua üks põhiteemasid. Ühe õuesõppereisi käigus saab ju ühendada väga palju erinevaid aineid muusikaõpetusest (rütmid looduses) matemaatikani (jõe vooluhulga arvutamine), koduloost (paikkonna kutuurmaastikud) käsitööni (pajupillimeisterdamine või vitspunutised). Küsimusele MIDA NÄGIN? vastates saab laps arendadada keelelist väljendusoskust. Ja loomulikult kehaline kasvatus, mis sobib kõiki aineid siduma – jooksumängud, maastikumängud, kaevamistööd proovide võtmisel jms. Erinevatel ainetel on palju kokkupuutepunkte, millest tekivad uued õpivõimalused. Mitme aine raames saab käsitleda sama teemat (nt jõgi) ja seda ka erinevates vanuserühmades eakohaselt läbi võtta. Mõnes aines, nt matemaatika, on uute teemade võtmine looduses raske. Sel juhul peaks uue osaga edasi minema klassis ja väljaspool klassiruumi tegelema õpitu kinnistamisega. Ülesande vastuseni jõudmisel võib olla mitmeid huvitavaid lahenduskäike (puude kõrguse mõõtmine kuuel erineval moel), kus leiavad rakendust lapse erinevad meeled. Õuesõppe võimalused erinevad klassiruumis kasutatavatest (viktoriinid, maastikumängud) ja sobivad suurepäraselt ka keskendumisraskustega lastele. Väärikad ja füüsilist pingutust nõudvad ülesanded köidavad ka neid, kes klassiruumis hästi kaasa ei tööta. Õuesõpe arendab grupitööoskusi ja toob välja lapse loovuse erinevad aspektid. Tartu Keskkonnahariduse Keskus pakub koolikollektiividele suunatud koolitusi, et julgustada õpetajaid laiendama õues õpetatavate ainete ringi.
Kõige lihtsam on alustada õppekäike oma kooli ümbrusest. Ka ilma spetsiaalse õuesõppeklassita või matkarajata leiab tuttavast keskkonnast üllatavalt palju huvitavat, mida õppeainetega siduda (Anneli Ehlvest tõi näiteks ühe Lasnamäe kooli ümruses leiduvad kivimid, mille juures saab põneva loodusõpetuse tunni läbi viia).
Väikeses koolis annab integreeritud õppepäev – või miks mitte terve nädal – kooliümbruses tegevust kõigile õpilastele.
Kehalise kasvatuse õpetaja Valev Sisov tõi näiteid Lüllemäe kooli senisest praktikast, kus on käidud ümbruskonna looduses, arheoloogiliste väljakaevamiste paigas ja õpperadadel. Ta toetas seisukohta, et õppida võiks kooli lähiümbruses, sest siis jõuab lastega tunni lõpuks koolimajja tagasi ilma teiste õppeainete aegu muutmata.
Henno Peegel ja Olivia Till tutvustasid Keskkonnaameti ja Karula Rahvuspargi poolt pakutavaid võimalusi. Rahvuspargi neli õpperada sobivad erinevatele vanuserühmadele ja pakuvad ka erinevat füüsilist koormust. Rahvuspargi keskuses on õppurite käsutuses aastate jooksul kogutud uurimis- ja seiretulemused. Loodusharidusspetsialistid juhendavad õpperetki ja viivad läbi õuesõppetunde. Keskkonnaametilt on võimalik saada ka transpordikompensatsiooni õppereisideks. Oluline on kahepoolne infovahetus, mis tagab, et pakutav ka sihtgrupini jõuab.
Anneli Ehlvest ja rahvuspargi töötajad julgustasid õpetajaid rohkem kasutama Keskkonnainvesteeringute Keskuse võimalusi, et rahastada loodusõppereise ja laagreid. KIKi toel saab soetada õppevahendeid ja töötada välja õuesõppeprogramme kodukoha looduse baasil. Kooli õuesõppetunnid on mõistlik kogu aasta lõikes õppekavasse sisse planeerida ja eelarve koostamisel arvesse võtta.
Lüllemäe kooli eeliseks on ümbritsev loodus ja paikkonna rikkalik kultuuripärand. Ära võiks kasutada kohalike talunike-mahetootjate teadmisi, et tutvustada erinevaid loodussõbralikult majandatavaid looma- ja taimeliike. Praktiline side loodusega on tänapäeval kerge kaduma, lapsed peaksid siiski teadma, kuidas jõuab piim poodi ja vesi kraani.
Õpetajad pakkusid välja erinevaid võimalusi, kuidas paindlikult tunniplaani ümber kujundada ja leida kompromisse erinevate astmete õuesõppeks.
Tegu oli viimase KÜSKi projekti üritusega pikas ürituste reas.

 

 

 


 

 



 

Koduleht valminud Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali toel