yhingust parand   loodus   uudised   kontakt  
 
 

Käsitöö
Tekstiil
Puutöö
Söögid ja joogid
Ehted
Ehitus
Käsitöölised
Folkloor
Rahvalaulud
Kohapärimus
Ajalugu
Elulaad
Metsandus
Põllumajandus
Kalandus
Jahindus

 

Ajalugu

KARULA KIHELKONNA AJALUGU

Esimesed inimesed asustasid Karula juba keskmisel kiviajal (9500–5000 e.m.a). Kiviaja inimesed hindasid siinset loodusliku mitmekesisust. Maastiku mosaiiksus ja paljude järvede olemasolu tagas selle aegsetele inimestele erinevate toiduressurside olemasolu. Kiviaja inimesed olid kütid ja korilased ja seega olid nad otseselt sõltuvad looduse andidest. Tõestus nii varajasest asustusest Karulas avastati Alakonnu järve kagu kaldalt, kust leitud tulekivist nooleotsatükk on oma töötluselt ja kujult iseloomulik Kunda kultuurile. See avastus teeb Karulast Eesti ühe varaseima asustusega piirkonna.
Suuremad muutused tõi kaasa põllunduse ja karjapidamise levik Eesti aladel. Tollari järve õietolmu analüüs näitab maastike avanemist u. 2000 e.m.a ja tugevat inimmõju loodusele 650 p.m.a. Koos maaharimisega sai inimasustus tiheneda ja maaomand muutus kindlamaks. Maaomandi tähtsusele viitavad võimsad kivikalmed, mis demonstreerisid maa omandit. Näiteks võib nii tõlgendada Karkküla kivikalmet.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaade Rebäse linnamäele Tornimäelt. Foto Pikne Kama

Võimuvõtlusele viitab ka Karula Rebäse linnuse esimene kasutusperiood roomarauaajal (50–450 p.m.a). Kas siis kohalikule või väliselt tulevale ohule ehitati järsunõlvalisele mäele linnus. Linnus võeti uuesti kasutusele viikingiajal (800–1050 p.m.a) kui linnuse alla kerkib ka asula. Linnus oli arvatavasti kopranahkadega kaubitsejate tugipunkt. Sellele viitab arheoloogilisel kaevamistel leitud kopra luud ja koprakannaluust ripats.
Rebäse linnus vallutati Muistse Vabadusvõitluse (1208–1227) ajal sakslaste poolt ja nii allutati Karula koos muu Eestiga võõrvõimule, mida loetakse keskaja alguseks.
Karula kihelkond sai osaks Tartu piiskoppkonnast ja maa kuulus Sangaste piiskoppimõisale. Keskajast on ka pärit Karula vanim säilinud hoone, milleks on kihekonna kirik Lüllemäel ehk Maarja kirik. Kuigi Eestimaa ristiti, siis katoliiklus ning muinasusk segunesid ja nii säilis palju vana. Inimesed matsid oma surnuid sagedasti kodulähedasse külakalmesse, mitte aga kihelkonna kiriku juurde. Sellised külakalmed on näiteks Simmu kerikumägi Arukülast põhja pool ja Sarik-Siimani maja all olev kalmistu Ähijärvel.
Liivi sõjaga (1558–1583) läks Karula alad koos ülejäänud Lõuna-Eestiga Poola alla. Sellest ajast on pärit esimesed revisjonid, milles leiame juba sellised tuttavad külanimed Karrigierve (Karkküla), Konnukila (Konnuküla), Appia (Apja) jt.
Rootsi-Poola sõdadega (1600–1611) läks maa Rootsi alla. Katoliiklus asendati luterlusega ja Karula kirikus võis eestikeelseid jutlusi kuulda. Siia tuli 1697. aastal õpetajaks Johann Hornung, kellel on suured teened eesti kirjakeele arengus. Karulasse rajati ka Rootsi aja lõpuks Forseliuse kool. Sellest ajast on esimesed märgid mõisatest Karulas, 1681. aasta kaardil on Rebäsemõisa kohal mõisa tingmärk. Rootsi aja lõpus 1694. aastal loodi uus kihelkond Hargla, mille kooseisu võeti endise Karula kihelkonna küljest Koikküla, Lannamõtsa ja Taheva piirkond.
Põhjasõjaga (1700–1721) läks maa Vene tsaaririigi kooseisu. Maad räsis sõda, kirik ja koolimaja põletati maha. Enne sõda oli maad tabanud suur nälg ja ikaldus.
 

 

Karula Maarja kirik. Foto Armin Tuulse

Vene tsaaririigis olid mõisnikel suured volitused ja praeguses Karula külas hakkas arenema suursugune mõis. Mõisate kerkimine ja rikkastumine tähendas üha raskemaid tingimusi pärisorjadest talupoegadele.
 

Karula mõisa peahoone

1784. aastal toimus Karulas vastuhakk mõisnikele. Selle põhjuseks oli veel lisakoormusena pearaha maks tsaaririigile. Talupojad arvasid, et nad on sellega tsaari alluvad ja seega pole neil enam kohustusi mõisnike ees. Kümnele talupojale oli protestimise pärast määratud avalik ihunuhtlus Karula kiriku juures. Kohale tulnud talurahvas oli aga väga rahutus meeleolus ja poole ihunuhtluse pealt tungiti sõjaväele kallale. Sõjaväelaste esimene lask tehti õhku, aga see rahvamassi ei peatanud. Teine lask tehti juba inimeste pihta ja surma sai kaks talupoega. Siis jooksis rahvamass laiali. Karulasse toodi täiendavat sõjaväge ning hakati süüdlasi karistama. Karistuse sai 19 inimest, nende seas ka kolm naist.
Siiski oli aga pärisorjuse aeg hakamas otsa saama ning talupoegade seadustega vabanesid Karula inimesed järk-järgult mõisa orjusest.
Aastatel 1841–1845 hakati Vene tsaaririigi poliitikana Eestimaal ja Liivimaal levitama vene õigeusku. Kuna sellele olid eelnenud ikalduse aastad oli rahvastik rahutu, levisid kuuldused, et õigeusklikud saavad riigilt maad. Karula kihelkonnas vahetas usku u. 26% inimestest ja Vissile ehitati õigeusu kirik.
19. sajandi teises pooles algas Karulas talude päriseksostmine. Esimeseks ostetud talu oli Mähkli aastal 1865, mille ostis endale Juhan Kerem. Talude pärisostmisega tuli Karulasse taluperemeesteks mulke, kes olid rikkamad kui kohalikud talupojad. Koos talupoegade vabanemisega arenes ka eneseteadvus ja eestimeelsus.
Pärast Esimest Maailmasõda (1914–1918) ja Vabadussõda (1918–1920) sai Eesti iseseisvaks. See tõi kaasa maareformi, mille käigus mõisamaad jagati asundustaludeks. Arenesid seltsid ja majandus. Karulast sirgus noore vabariigi haridus- ja välisminister Jaan Latik, kes oli ka kirikuõpetaja ja kirjamees. Oma lugudes on ta palju kajastanud ka Karula endis elu-olu.
Teise Maailmasõjaga saabus Karulasse nõukogude võim. Karula oli üks enim küüditatud valdadest Eestis. Siberisse saadeti just enamasti rikaste põlistalude omanikud ja nii jäid paljud põlistalud lagunema. Osa inimesi hukkus sõjas või põgeneti võõrvõimu eest. See tõi kaasa talude tühjenemise ning elanikkonna vähenemise. Toimus kollektiviseerimine, mille tulemusena kerkisid mitmesse poole kolhoosid ja sohvoosid.
1992. aastal taastati Eesti Vabariik.

Põhilised allikad:
Marge Konsa. Vaade Karula kõrgustikult Lõuna-Eesti muinasajale. 2005
http://www.arheo.ut.ee/Karula.pdf
Helbe Merila-Lattik. Karm ja kaunis Karula. Elust, olust ja inimestest muinasajast tänapäevani. Tartu 2005

 

Karula kihelkonna kujunemisest saad lugeda Pikne Kama poolt koostatud uurimistööst.



 

Koduleht valminud Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali toel