yhingust parand   loodus   uudised   kontakt  
 
 

Käsitöö
Tekstiil
Puutöö
Söögid ja joogid
Ehted
Ehitus
Käsitöölised
Folkloor
Rahvalaulud
Kohapärimus
Ajalugu
Elulaad
Metsandus
Põllumajandus
Kalandus
Jahindus

 

Folkloor

Karula kandi folkloori eripära loob eelkõige tema asukoht nii maastikulises kui kultuurilises aspektis. Laiemalt mõjutab siinset kultuuri kindlasti paiknemine Eesti äärealadel, Läti naabruses. Samuti eristab säilinud rahvapärimust asjaolu, et ta on lõunaeesti-, kitsamalt võrukeelne, mis omamoodi kitsendab võõramaigulise pärimuse sissetungi ning annab võimaluse säilitada ja luua omapäralist kultuuri. Nii on originaalsed just näiteks kogutud pärisnimede seletused: Patuperä, Jõeperä, Tarupedäja.

Eraldi nähtuse moodustavad siiakanti talusid päriseks ostnud mulgid, kes omal ajal ka siinset keelt mõjutanud on, praeguseks on nad keeleliselt võrukestega ühte sulanud. Nendega on seotud mitmeid naljandeid. Samuti on rahvajutte mitmekesistanud Karula mõis, sellega seonduv ülekohus ja mässukatsed, eriti 1905.aasta revolutsioon. Palju jutte on mõisnike, valdavalt just viimaste, von Brüggendite ja Grote`de kohta. Üksikisikutest on rahvaloomingut algselt kindlasti mõjutanud veel kohalikud pilli-, nalja- ja jõumehed. Hiljem aga juba edukamad kohalikud talupojad, nagu seda oli Ähijärve kandis ärimees Klasmann.

Kui maastik jaguneb Karulas põhiliselt kaheks: ajaloolise asustusega kultuurmaastik ja ürgsed metsaalad, siis sama väljendub ka rahva suulises loomingus. Ühelt poolt on tuntud jutud vanadest asula-, matuse-, talukohtadest, pillimeestest ja kõrtsinaljadest. Teisalt aga pajatused metsloomadest, uskumused järvedes elavatest vaimudest. Esile tuleb väga tugev rahvaarsti- ja nõiatraditsioon, mis loob sügava lõhe põliste põllumajandusalade ja Karula metsade vahel: seda nii võrreldes väljaspool rahvusparki asuvaga kui rahvuspargi osade vahel. Nii öeldakse ühes Lüllemäe lähedalt kogutud kommentaaris otse välja, et Ähijärve kandis pidi palju nõidust olema. Siitkandi nõiad on kaugelt tuntud ja teatud olnud, alates Suride dünastiast ja lõpetades Kaika Lainega. Nii ongi siitkandi pärimus tihedalt seotud tavainimese mõistes müstikaga: tondi ja vaimunägemise kohad, ravitoimega ojad-allikad, jutud inimeste või loomade ärakaetamisest.

Tüüpilise osa siit kogutud materjalist moodustavad laialt tuntud mõisa ja kiriku lähedusega seonduvad pärimused. Tüüpilised on eelmainitute kõrval veel jutud järve tekkimisest pilve allakukkumise teel (Ähijärv, Kaugjärv), rahaaukudest (Tabinamägi, Jaani-ja Jürimägi), iidsetest matusekohtadest (Kalmetumägi). Originaalsed legendid rahvuspargi territooriumilt on jutud Ähijärve teljest, Soolamäest, Jällekõivumäest. Üksikuid siitkandi rahvapärimuslikke jutte on jõudnud ka ilukirjanduslikesse teostesse.
 



 

Koduleht valminud Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali toel